Õpin kõnekäände .

1. ülesandes oli mul kõik õiged. Kõik sain 100%.
2.ülesandes olid mul jälle kõik õiged, sain kõik vastused 100%.

Kõnekäänud .

1. Ma ei tea ühtegi kõnekäändu seoses keel .
2.Minu leitud kõnekäänud on sellised :
Viib keele alla .
Pipart sulle keele peale .
Keele peal olema .
Keelt peksma .
Mesikeel .
Surm on keele peal .
Jookse nii, et keel vesti peal .
Keel loksub .
Keelt hammustama .
Keelt kandma .

3.

Sünonüümid .

Ma sain 20-st punktist 19 .

                                                                 Mari jõulud

Ühel talvepäeval pidi Mari koolis jõuludest seletama. Samal päeval pidid nad veel jõuludest kritseldama toreda pildi. Õhtul kui ta oli koju jõudnud pidi ta emaga ettevalmistusi pühadeks tegema. Õhtul oli Mari väga väsinud ja läks tuduma. Hommikul oli ta rõõmus, sest ainult üks päev oli veel jõuludeni ja lippas kooli. Kooliteel ta ikka lõõritas jõululaule, isegi koolis laulsid nad veel laule. Veel sirgeldasid nad ilusaid jõulukaarte. Koju jõudes läks ta koheselt põõnama, et hommikul puhanud olla. Hommikul oli kogu Mari pere rõõmus jõuluhommiku üle. Õhtul jagasid nad kinke ja leelotasid kõik koos jõululaule. Nad punusid ka naabrite juurde ja kinkisid neilegi kinke. Sellised olidki Mari jõulud.

Kordamine .

Kohanimede 1. ülesandes sain ma 83%. Viga oli Omadussõnaline nimeosa ei muutu.
Kohanimede 2. ülesandes sain ma 90%. Ainuult 1 viga oli. Ma eksisin sõnaga rasketööstus. Lause : Eestis on vähe arenenud rasketööstus.
Kaashäälikuühendi õigekirja 1. ülesandes olid mul kõik õiged ja ma sain 100%.
Kaashäälikuühendi õigekirja 2. ülesandes sain ma 85%. Ma eksisin sõnaga modernne. Lause : Majal oli väga modernne sisekujundus.
Kaashäälikuühendi õigekirja 3. ülesandes olid mul kõik õiged ja sain 100%.
Kaashäälikuühendi õigekirja 4. ülesandes olid mul kõik õiged ja ma sain 100%.
Kaashäälikuühendi õigekirja 5. ülesandes olid mul kõik õiged ja sain 100%.
Kaashäälikuühendi õigekirja 6. ülesandes olid mul kõik õiged ja ma sain 100%.

Milliseks muutub tekst translaatori abil?

Minu tekst .

0ly kammoon kena talwepäew . nagu lund zadaz z2ll2l päewal palju :D:D:D:D:D:D ja tuizkaz nagu tug2walt . lum2wangy (6) 0ly jäänud paljud l00mad ja hihii linnud . teedel 0ly wäga libee , icic paljud 0lid :D juba ka qkqnud . niy juhtuz ka icc üh22 tüdruqga , k2ll22 ja0x 2y lõppend kammoon zeee häzty icic . ta wiidy haiglazzee nagu . ta pidy z2al 0l2ma hihhii kax bädalat 2t ta käeluu paran2x . ta (A) wanemad 0lid :D wäga mur2z tütr22 :D:D:D:D:D:D pärazt . :D qid lõpux zay tüdruk haiglazt wälja . :$ wan2mad tüdruq :$ zõbrad 0lid rõõmzad . aamh..

1. Tekst lisas juurde erinevaid smaile, pikendas sõne (libeee), lisas võõrsõnu (y, w, c, z), lisas ka numbreid.
2. Ma kasutan suht palju slängi ja vaba keelt niisama rääkides.
3.Tegelikult kõik on lubamatud, kirjades pole viisakas smaile ja teisi märke lubatud, nii ka suulises pole see ilus.

Släng ja kirjakeel .

Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse lahti. Oh, kui tore on sooja ja valgesse tuppa tulla. Sünnipäeva pidu pidi toimub köögis, sest seal on kõige õudsam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kadrinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus Hr.Nilson, kes tagus kahte kastrulikaant vastamisi, ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäeva peole kutsutud. Sünnipäevakingid olid üle antud, tuli aeg lauda istuda. Laual seisis hulgalisi kooke ja kringleid. Koogid olid mõnel moel üsna kentsakad, aga Pipi kinnitas, et sellised koogid olid Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooki nosides teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse sellised kooke sõidab ta suureks saades Hiinasse.

Rahvakalender 3 .

1. Kõiki rahvakalendri tähtpäevi tuleb kirjutada väikeste algus tähtedega .

2. Kadripäeva tähistatakse 25. novembri l.

3. Kadripäev lõpetas naiste välistööd .

4. Kadrideks riietusid peamiselt tüdrukud, vahel ka poisid .

5. Nad kandsid enamasti kleite, salle, kübaraid ja kindaid mis olid valget värvi 20. sajandil tulid juurde lindid, lehvid, litrid, helmed, tihti kasutati näo varjamiseks kardinat või loori.

6. See on saanud oma nime püha Katariina järgi .

7. Kadrititt on kaltsudest valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis ja oli abiks ka etenduste mängimiseks .

8. Nad palusid sisse lauluga .

9. Kadrid laululsid ja tantsisid, mängisid pilli, viskasid viljaterasid või vett, küsisid ande, laulsid tänulaulu ja lõpus hüvastijätulaulu .

10. Kadid soovisid titteõnne, karjaõnne, vilaõnne jms .

11. Kadripäeval olid keelatud kõik viljaga seotud tööd, ei tohtinud lambaid niita, oli keelatud ketramine, kudumine ja nõelumine .

12. Kadripulm oli pidu kus valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida .

13. Kadripäeva laulud olid nt "Laske sisse kadrisandid".

Rahvakalender 2 .

Seal mängis ma üksinda, seega jäin ma esimeseks. Õigete vastuste protsent oli mul 56 %

2. Ülesanne .

Poogen - 8 poognaga, poognatta, poogna, poognat .
Õudne - 11 õudse .
Korsten - 8 korstna, korstnat .
Aldis - 34 alti, aldist; millele .
Needma - 63 needa, nean, (neame), needsin, needis, neetakse, neetud .
Vaaritama - 52 vaaritab, vaaritas .
Teadma - 63 teada, tean, (teame), teatakse, teatud .
Teotama - 51 teotamine .


Teadma - Ma tean teda juba pikka aega .

1. Ülesanne .

varrukas
kanarbik
apelsin
mandariin
krokodill
president
röntgen
anektoot
detektiiv
arhitekt
brikett
taburet
kotlet
pankrot
garaaž
garderoob
psüholoogia
draama
kandidaat
kompvek
traagiline
hubane
kiirkäija
minia
treial
revolutsioon
materjal
linnlane
professor
režissöör
vargsi
müüja
finiš

Pluusil olid pikad varrukad. Metsa all on palju lillasid õitsevaid kanarbikke. Jõulude ajal on mõnus süüa apelsine ja mandariine. Detektiiv lahendas salapäranduslikku mõrva. Kiirkäija purustas oma varasema rekordi. Suur Prantsuse Revolutsioon toimus 1789-1799. Tallinnlased on ka linnlased. Professor korraldas suure loengu. Ostja ostab poest müüjalt sööki. Raja lõpus paistab juba finiš.

Luuletus .

Minu mõte

Kus üksik mõte käimas oma teed

seda mööda pole sõitnud reed,

kaugele kaugele viib ta tee

nii nagu üle palja lumise lume

viib tee teda üle jõe sinava vee

millele päike andnud kauni läike.

See mõte on unistus soe ja hea

minuga kaasas tihti ta,

ta heidab lootust mis ääreta,

ning ütleb välja: NAERATA!

Tormijärgne tuul .

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tiht tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab ja lahkub.
Puud oigavad.

Valmi mõistekaart .

Proosa jutt .

Pärdik ja prillid

 Elas kord üks pärdik, ta oli juba üpris vanake ja nägemine polnud tal enam korras. Tal oli raske lugeda ja ka kaugele vaatada. Ühel kevadisel päeval ostis ta suure hulga poest prille, mida kõik tema ealised sõbrad talle soovitasid. Pärdik ei osanud nende prillidega midagi teha ja kuna ta elas linnast ja teistest loomadest kaugel ei läinud ta ka sõprade juurde abi küsima. Ta koputas prillide peale ja tegi teisigi imevigureid nende kõigiga, kuid ei suutnud aru saada miks neid vaja. Aga ühel päeval kui ta oli juba valmis neid lõhkuma tuli tallle just siis külla tema parim sõber. Nad rääkisid ikka kõigest, kuni jutt jõudis prillideni. Pärdiku sõber näitas kuidas tuleb prille õigesti kanda. Pärdik oli selle üle rõõmus ja saatis sõbra ära. Hiljem läks ta linna ja ostis sealt ajalehti ja ristsõnu et saaks neid lahendada, kuna tal oli pidevalt igav.

Ilukirjanduse skeem

Sünonüümid .

vaene - varatu
roheline - rohukarva
laps - inimlaps
jooksma - liduma
julge - kartmatu
õpilane - koolilaps
sööma - kõhtu täitma
ohtlik - riskantne
meeldima - meeltmööda
väljamõeldis - kujutlus

Mõnda aega tagasi elas üks, natuke teistest erinev inimlaps. Ta oli teistest koolilastest palju targem. Talle oli meeltmööda joonistamine ja ta oli selles ka väga osav. Ta oli osav veel jooksmises, seal ta lidus nii kiiresti et teistelegi oli ta ohtlik vastane, selle ande oli ta oma isalt saanud. Ta pere ei olnud väga rikas, nad kartsid väga vaesust, mis sel ajal paljudel ka oli. Selleks et tüdruk oma kõhtu saaks täita pidi ta oma joonistusi müüma. Tal oli ainult üks värviline pliiats ja see oli just sellist rohekarva värvi. Aga kuna tüdruk oli kartmatu ta joonistas pilte ainult ühe värviga siis. Kuna ka tüdruku kujutlusvõime oli ka väga tugev sai ta hakkama. Nii elasidki nad,  laps ja ta perekond päevast-päeva edasi.

Sõnapilve parandus .

Sõnapilv .

 

Sõnad, mida oli teistest rohkem on : 

koos, käisime, mulle, aega, seal, täditütrega, sõpradega.

Minu suvi .

Suve veetsin ma põhiliselt koguaeg maal,oma sugulasega. Juuni alguses peale kooli lõppu käisime veel ema ja tema sõbraga Soomes ühe  päeva. Seal mulle meeldis. Kuni Jaanipäevani olin ma veel Tallinnas, veetsin aega oma sõpradega. Juuni lõpus sõitsime ära maale. Maal olles me saime sõpradega koguaeg ujumas käia, kuni kolm korda päevas, veeääres sai väga palju nalja. Maal olles sõime me palju marju kaa, kõige rohkem maitsesid mulle ikka vaarikad, kirsid olid ka head.

Kuni augusti alguseni olin koos täditütrega, me käisime Viljandi folgil, ja teistelgi üritustel. Augusti alguses läksime koos kunsti laagrisse, seal nädala, see oli tore. Peale seda olin ma veel natuke aega tädi juures, ja siis tulin tagasi Tallinnasse. Selline oligi minu suvi. See suvi möödus väga kiirelt.