Tuesday, November 30, 2010

Milliseks muutub tekst translaatori abil?

Minu tekst .

0ly kammoon kena talwepäew . nagu lund zadaz z2ll2l päewal palju :D:D:D:D:D:D ja tuizkaz nagu tug2walt . lum2wangy (6) 0ly jäänud paljud l00mad ja hihii linnud . teedel 0ly wäga libee , icic paljud 0lid :D juba ka qkqnud . niy juhtuz ka icc üh22 tüdruqga , k2ll22 ja0x 2y lõppend kammoon zeee häzty icic . ta wiidy haiglazzee nagu . ta pidy z2al 0l2ma hihhii kax bädalat 2t ta käeluu paran2x . ta (A) wanemad 0lid :D wäga mur2z tütr22 :D:D:D:D:D:D pärazt . :D qid lõpux zay tüdruk haiglazt wälja . :$ wan2mad tüdruq :$ zõbrad 0lid rõõmzad . aamh..

1. Tekst lisas juurde erinevaid smaile, pikendas sõne (libeee), lisas võõrsõnu (y, w, c, z), lisas ka numbreid.
2. Ma kasutan suht palju slängi ja vaba keelt niisama rääkides.
3.Tegelikult kõik on lubamatud, kirjades pole viisakas smaile ja teisi märke lubatud, nii ka suulises pole see ilus.

Släng ja kirjakeel .

Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse lahti. Oh, kui tore on sooja ja valgesse tuppa tulla. Sünnipäeva pidu pidi toimub köögis, sest seal on kõige õudsam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kadrinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus Hr.Nilson, kes tagus kahte kastrulikaant vastamisi, ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäeva peole kutsutud. Sünnipäevakingid olid üle antud, tuli aeg lauda istuda. Laual seisis hulgalisi kooke ja kringleid. Koogid olid mõnel moel üsna kentsakad, aga Pipi kinnitas, et sellised koogid olid Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooki nosides teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse sellised kooke sõidab ta suureks saades Hiinasse.

Tuesday, November 23, 2010

Rahvakalender 3 .

1. Kõiki rahvakalendri tähtpäevi tuleb kirjutada väikeste algus tähtedega .

2. Kadripäeva tähistatakse 25. novembri l.

3. Kadripäev lõpetas naiste välistööd .

4. Kadrideks riietusid peamiselt tüdrukud, vahel ka poisid .

5. Nad kandsid enamasti kleite, salle, kübaraid ja kindaid mis olid valget värvi 20. sajandil tulid juurde lindid, lehvid, litrid, helmed, tihti kasutati näo varjamiseks kardinat või loori.

6. See on saanud oma nime püha Katariina järgi .

7. Kadrititt on kaltsudest valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis ja oli abiks ka etenduste mängimiseks .

8. Nad palusid sisse lauluga .

9. Kadrid laululsid ja tantsisid, mängisid pilli, viskasid viljaterasid või vett, küsisid ande, laulsid tänulaulu ja lõpus hüvastijätulaulu .

10. Kadid soovisid titteõnne, karjaõnne, vilaõnne jms .

11. Kadripäeval olid keelatud kõik viljaga seotud tööd, ei tohtinud lambaid niita, oli keelatud ketramine, kudumine ja nõelumine .

12. Kadripulm oli pidu kus valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida .

13. Kadripäeva laulud olid nt "Laske sisse kadrisandid".


Rahvakalender 2 .

Seal mängis ma üksinda, seega jäin ma esimeseks. Õigete vastuste protsent oli mul 56 %

Tuesday, November 16, 2010

2. Ülesanne .

Poogen - 8 poognaga, poognatta, poogna, poognat .
Õudne - 11 õudse .
Korsten - 8 korstna, korstnat .
Aldis - 34 alti, aldist; millele .
Needma - 63 needa, nean, (neame), needsin, needis, neetakse, neetud .
Vaaritama - 52 vaaritab, vaaritas .
Teadma - 63 teada, tean, (teame), teatakse, teatud .
Teotama - 51 teotamine .


Teadma - Ma tean teda juba pikka aega .

1. Ülesanne .

varrukas
kanarbik
apelsin
mandariin
krokodill
president
röntgen
anektoot
detektiiv
arhitekt
brikett
taburet
kotlet
pankrot
garaaž
garderoob
psüholoogia
draama
kandidaat
kompvek
traagiline
hubane
kiirkäija
minia
treial
revolutsioon
materjal
linnlane
professor
režissöör
vargsi
müüja
finiš

Pluusil olid pikad varrukad. Metsa all on palju lillasid õitsevaid kanarbikke. Jõulude ajal on mõnus süüa apelsine ja mandariine. Detektiiv lahendas salapäranduslikku mõrva. Kiirkäija purustas oma varasema rekordi. Suur Prantsuse Revolutsioon toimus 1789-1799. Tallinnlased on ka linnlased. Professor korraldas suure loengu. Ostja ostab poest müüjalt sööki. Raja lõpus paistab juba finiš.

Monday, November 8, 2010

Luuletus .


Minu mõte

Kus üksik mõte käimas oma teed
seda mööda pole sõitnud reed,
kaugele kaugele viib ta tee
nii nagu üle palja lumise lume
viib tee teda üle jõe sinava vee
millele päike andnud kauni läike.

See mõte on unistus soe ja hea
minuga kaasas tihti ta,
ta heidab lootust mis ääreta,
ning ütleb välja: NAERATA!

Tuesday, November 2, 2010

Tormijärgne tuul .

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tiht tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab ja lahkub.
Puud oigavad.