Proosa jutt .

Pärdik ja prillid

 Elas kord üks pärdik, ta oli juba üpris vanake ja nägemine polnud tal enam korras. Tal oli raske lugeda ja ka kaugele vaatada. Ühel kevadisel päeval ostis ta suure hulga poest prille, mida kõik tema ealised sõbrad talle soovitasid. Pärdik ei osanud nende prillidega midagi teha ja kuna ta elas linnast ja teistest loomadest kaugel ei läinud ta ka sõprade juurde abi küsima. Ta koputas prillide peale ja tegi teisigi imevigureid nende kõigiga, kuid ei suutnud aru saada miks neid vaja. Aga ühel päeval kui ta oli juba valmis neid lõhkuma tuli tallle just siis külla tema parim sõber. Nad rääkisid ikka kõigest, kuni jutt jõudis prillideni. Pärdiku sõber näitas kuidas tuleb prille õigesti kanda. Pärdik oli selle üle rõõmus ja saatis sõbra ära. Hiljem läks ta linna ja ostis sealt ajalehti ja ristsõnu et saaks neid lahendada, kuna tal oli pidevalt igav.