Luulekujundid .

Kevade õhtul


Nagu magus unenägu 
tine hõise igal pool;
üle aasa ujub tasa 
valge udu jahe vool.

Metsa põues nagu kõne,
punga puhkemise jutt;
üle välja, üle põllu
rõõm kui värin, õnne nutt.

Eha kumab, päike magab,
siiski kõik on ärkvel veel,
nagu õnnis ootamine:
armas on ju ammu teel!

Ja mu südant täidab sala
nagu soojus sumaja:
võiksin läbi vaikse ilma
kodu hõiskeks sulada!

Filmikunsti ajalugu .

Ülesannete kogu filmikunstist.

2. ülesanne

1.      Režissöör Kaaren Kaer „ Malev“

2.      Režissöör Helle Karis „Metsluiged“

3.      Režissöör Sulev Keedus „Somnambuul“

4.      Režissöör Jaak Kilmi  „Kohtumine tundmatuga“, „Sigade revolutsioon“

5.      Režissöör Elmo Nüganen „Nimed marmortahvlil“

6.      Režissöör Rene Reinumägi „Sigade revolutsioon“

7.      Režissöör Anri Rulkov „Hirm“

8.      Režissöör Ilmar Taska „Täna öösel me ei maga“

9.      Režissöör Peeter Urbla „Stiilipidu“

10.  Režissöör Rene Vilbre „Röövlirahnu Martin“

10.ülesanne

Arno: Mis sa vaatad seal?
Lible: Välja, kuidas mõned veel kirikusse tulevad.
Arno: Siis oleks ju hea ka varsti kella lüüa.
Lible: Jah, oleks jah. Aga praegu on veel vara.
Arno: Kas ma võiksin ka esimese löögi lüüa?
Lible: Ikka võid, kui sa jaksad.

Arno: Kas sina lasid sakslaste parve põhja?
Tõnisson: Jah, mina seda tegin.
Arno: Aga miks siis?
Tõnisson: Nad tulid ju meie õue peale mängima, see on meie ala.
Arno: Mis sa naerad selle üle?
Tõnisson: See on mulle naljakas.

Õpin kõnekäände .

1. ülesandes oli mul kõik õiged. Kõik sain 100%.
2.ülesandes olid mul jälle kõik õiged, sain kõik vastused 100%.

Kõnekäänud .

1. Ma ei tea ühtegi kõnekäändu seoses keel .
2.Minu leitud kõnekäänud on sellised :
Viib keele alla .
Pipart sulle keele peale .
Keele peal olema .
Keelt peksma .
Mesikeel .
Surm on keele peal .
Jookse nii, et keel vesti peal .
Keel loksub .
Keelt hammustama .
Keelt kandma .

3.

Sünonüümid .

Ma sain 20-st punktist 19 .

                                                                 Mari jõulud

Ühel talvepäeval pidi Mari koolis jõuludest seletama. Samal päeval pidid nad veel jõuludest kritseldama toreda pildi. Õhtul kui ta oli koju jõudnud pidi ta emaga ettevalmistusi pühadeks tegema. Õhtul oli Mari väga väsinud ja läks tuduma. Hommikul oli ta rõõmus, sest ainult üks päev oli veel jõuludeni ja lippas kooli. Kooliteel ta ikka lõõritas jõululaule, isegi koolis laulsid nad veel laule. Veel sirgeldasid nad ilusaid jõulukaarte. Koju jõudes läks ta koheselt põõnama, et hommikul puhanud olla. Hommikul oli kogu Mari pere rõõmus jõuluhommiku üle. Õhtul jagasid nad kinke ja leelotasid kõik koos jõululaule. Nad punusid ka naabrite juurde ja kinkisid neilegi kinke. Sellised olidki Mari jõulud.

Kordamine .

Kohanimede 1. ülesandes sain ma 83%. Viga oli Omadussõnaline nimeosa ei muutu.
Kohanimede 2. ülesandes sain ma 90%. Ainuult 1 viga oli. Ma eksisin sõnaga rasketööstus. Lause : Eestis on vähe arenenud rasketööstus.
Kaashäälikuühendi õigekirja 1. ülesandes olid mul kõik õiged ja ma sain 100%.
Kaashäälikuühendi õigekirja 2. ülesandes sain ma 85%. Ma eksisin sõnaga modernne. Lause : Majal oli väga modernne sisekujundus.
Kaashäälikuühendi õigekirja 3. ülesandes olid mul kõik õiged ja sain 100%.
Kaashäälikuühendi õigekirja 4. ülesandes olid mul kõik õiged ja ma sain 100%.
Kaashäälikuühendi õigekirja 5. ülesandes olid mul kõik õiged ja sain 100%.
Kaashäälikuühendi õigekirja 6. ülesandes olid mul kõik õiged ja ma sain 100%.