Kevade õhtul
Nagu magus unenägu
tine hõise igal pool;
üle aasa ujub tasa
valge udu jahe vool.
Metsa põues nagu kõne,
punga puhkemise jutt;
üle välja, üle põllu
rõõm kui värin, õnne nutt.
Eha kumab, päike magab,
siiski kõik on ärkvel veel,
nagu õnnis ootamine:
armas on ju ammu teel!
Ja mu südant täidab sala
nagu soojus sumaja:
võiksin läbi vaikse ilma
kodu hõiskeks sulada!
No comments:
Post a Comment