2. Ülesanne .

Poogen - 8 poognaga, poognatta, poogna, poognat .
Õudne - 11 õudse .
Korsten - 8 korstna, korstnat .
Aldis - 34 alti, aldist; millele .
Needma - 63 needa, nean, (neame), needsin, needis, neetakse, neetud .
Vaaritama - 52 vaaritab, vaaritas .
Teadma - 63 teada, tean, (teame), teatakse, teatud .
Teotama - 51 teotamine .


Teadma - Ma tean teda juba pikka aega .

1. Ülesanne .

varrukas
kanarbik
apelsin
mandariin
krokodill
president
röntgen
anektoot
detektiiv
arhitekt
brikett
taburet
kotlet
pankrot
garaaž
garderoob
psüholoogia
draama
kandidaat
kompvek
traagiline
hubane
kiirkäija
minia
treial
revolutsioon
materjal
linnlane
professor
režissöör
vargsi
müüja
finiš

Pluusil olid pikad varrukad. Metsa all on palju lillasid õitsevaid kanarbikke. Jõulude ajal on mõnus süüa apelsine ja mandariine. Detektiiv lahendas salapäranduslikku mõrva. Kiirkäija purustas oma varasema rekordi. Suur Prantsuse Revolutsioon toimus 1789-1799. Tallinnlased on ka linnlased. Professor korraldas suure loengu. Ostja ostab poest müüjalt sööki. Raja lõpus paistab juba finiš.

Luuletus .

Minu mõte

Kus üksik mõte käimas oma teed

seda mööda pole sõitnud reed,

kaugele kaugele viib ta tee

nii nagu üle palja lumise lume

viib tee teda üle jõe sinava vee

millele päike andnud kauni läike.

See mõte on unistus soe ja hea

minuga kaasas tihti ta,

ta heidab lootust mis ääreta,

ning ütleb välja: NAERATA!

Tormijärgne tuul .

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tiht tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab ja lahkub.
Puud oigavad.

Valmi mõistekaart .

Proosa jutt .

Pärdik ja prillid

 Elas kord üks pärdik, ta oli juba üpris vanake ja nägemine polnud tal enam korras. Tal oli raske lugeda ja ka kaugele vaatada. Ühel kevadisel päeval ostis ta suure hulga poest prille, mida kõik tema ealised sõbrad talle soovitasid. Pärdik ei osanud nende prillidega midagi teha ja kuna ta elas linnast ja teistest loomadest kaugel ei läinud ta ka sõprade juurde abi küsima. Ta koputas prillide peale ja tegi teisigi imevigureid nende kõigiga, kuid ei suutnud aru saada miks neid vaja. Aga ühel päeval kui ta oli juba valmis neid lõhkuma tuli tallle just siis külla tema parim sõber. Nad rääkisid ikka kõigest, kuni jutt jõudis prillideni. Pärdiku sõber näitas kuidas tuleb prille õigesti kanda. Pärdik oli selle üle rõõmus ja saatis sõbra ära. Hiljem läks ta linna ja ostis sealt ajalehti ja ristsõnu et saaks neid lahendada, kuna tal oli pidevalt igav.

Ilukirjanduse skeem